Ravimi hind
Kuidas kujuneb ravimi omahind?
Investeering teadus- Kulutused seoses Investeeringu
ja arendustegevusse + turule toomisega + risk
Ravimi hind tarbijale koosneb järgmistest komponentidest:
- omahind
- maksud
- hulgimüügi juurdehindlus
- jaemüügi juurdehindlus
- kompensatsioon
Ravimite hind tarbijale on Eestis aasta aastalt tõusnud seoses patsiendi omaosaluse tõusu ja riigi osaluse ( kompensatsiooni ) vähenemisega.
Võrreldes teiste raviviisidega on ravimite kasutamine ka ilmselt kuluefektiivsem, kuna ravimid:
- aitavad vältida ja ennetada haigusi
- võimaldavad ära hoida tüsistusi, aeglustada haiguse kulgu ja ravida haigusi
- võivad ära hoida kirurgilise abi vajaduse
- aitavad ära hoida või vähendada haiglaravi kulusid
- säilitada töövõimet
- pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti
Piirhinnasüsteem ja toimeaine
Pärast ravimite piirhindade määruse rakendumist 2003.aastal muutuvad ravimite hinnad patsiendi jaoks 4 korda aastas. Piirhindade rakendamise eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Sama toimeainega ravimi piirhinna kujundab odavaim selle molekuli gruppi kuuluv ravim.
Seega kompenseerib ja soodustab riik patsiendile odavamaid ravimeid. Kallimad originaalravimid jäävad vähem kompenseerituks või kompenseerimata ja seetõttu ka paljudele kättesaamatuks.
Toimeainepõhise retseptisüsteemi eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Arsti vastutus ravi määrata on vähenenud. Samas on võimalik ka arstil retseptile kirjutada patsiendile sobiv või arsti poolt soovitatava ravimi nimetus.
Toimeainepõhise retseptisüsteemi kasutuselevõtu eesmärgiks oli ka ravimiostu tegemine ostjale taskukohasemaks. Praegustes tingimustes peaks toimima süsteem, kus patsient küsib toimeainet, apteeker soovitab ja aitab valida toodet ostjale sobivas hinnaklassis.
Patsiendi tervis on suuresti tema enda ravimiteadlikkuse ja apteekri käes.
- 2003. aastal rakendus piirhindade süsteem.
- 2003. aastal muutus soodusravimite kompenseerimise kord
- 2004 a. oktoobrist rakendus toimeainepõhise retsepti süsteem