Kaasaegsete ravimite roll tervishoius

Nii käsimüügi kui ka retseptiravimitel on tervishoius täita oluline roll. Ravimid hoiavad haigusi ära, ravivad või kergendavad neid ning parandavad inimeste elukvaliteeti. Ravimite positiivne toime ei avaldu mitte ainult üksiku inimese tasemel vaid ka rahvastiku tervisenäitajates tervikuna.

USA Majandusuuringute rahvuslik büroo uuris 52 riigis aastatel 1986 kuni 2000 uute ravimite kasutuselevõtu mõju rahvastiku tervisele. Leiti, et keskmine eluiga pikenes nendes riikides antud ajaperioodil 2 aasta võrra ning, et 40 protsenti sellest tulemist oli tänu uutele ravimitele. Alates 1990 aastate keskpaigast on suremus HIV/AIDS tänu ravimitele vähenenud 70%, ilma kõrgvererõhu ravimiteta oleks ainuüksi USAs aastatel 1999-2000 surnud vähemalt 86000 inimest enam ning 2003 aastal vähenes esmakordselt 70 aasta jooksul inimeste arv, kes surid vähki.

 

Ravimiarenduse missioon ongi leida ravimite näol uusi lahendusi inimeste tervise parandamiseks. Võimalused luua uusi, efektiivseid ja ohutuid ravimeid on viimaste aastatega kõvasti avardunud. Teaduse ja tehnoloogia areng on kümne aastaga põhjalikult muutnud ravimite avastamise ja tootmise meetodeid. Samal ajal on paranenud teadmised haiguste geneetilistest ja molekulaarsetest tekkemehhanismidest, mis on omakorda avanud uusi ründepunkte nende vastu võitlemiseks. Teaduslik potentsiaal oluliste muudatuste saavutamiseks ravis pole kunagi olnud nii kõrge ning töötamine ravimitööstuses pole kunagi olnud nii huvitav kui praegu. Järgneva kümne aasta jooksul saame me kõik suurte muudatuste tunnistajaks. Tänapäeval ei ole arstil sageli võimalik ennustada, kas konkreetne patsient antud ravimiga ravimisele allub või mitte, samuti ei ole võimalik ette näha, millisel patsiendil kõrvaltoimed ilmnevad ja millisel mitte. Juba on kasutusel ravimeid, mis arvestavad inimese geneetilist eripära. Lähiajal muutub personaalne lähenemine reegliks ning intuitiivne arstikunst asendub tõenduspõhise ja isikustatud raviga.

 

Paraku ei too teaduse areng enesega kaasa mitte ainult ravivõimaluste paranemist. Keerukamad protsessid esitavad tootjatele uusi väljakutseid. Ravimi arendustegevus pikeneb ning kallineb. Kui 1975. aastal maksis ühe ravimi leiutamine ja uurimine umbes 2 miljardit Eesti krooni, siis tänapäevase biotehnoloogilise ravimi välja töötamine läheb maksma juba ca 15 miljardit Eesti krooni. Täna katavad vaid 3 igast 10 müüdavast ravimist nende arendusele tehtud kulutused. Selge on see, et suurem investeering peegeldub kõrgemas ravimi hinnas. Ravimitootjal lihtsalt pole ühtegi teist vahendit oma tegevuse finantseerimiseks peale oma toodete müügi.

 

Oma kõrgele hinnale vaatamata on ravimid sageli kõige kulutõhusam raviviis. Iga aasta toob uut tõendust sellele, et õige ravi ravimitega hoiab märkimisväärselt kokku tervishoiu kulutusi. Üsna arusaadav on, et kodune ravi ravimitega võib olla odavam kui altrenatiivne raviviis haiglas, eriti arvestades suurt krooniliste haiguste osakaalu rahvastiku haigestumises. Näiteks leiti, et iga diabeedi ravimisse investeeritud dollar genereeris enam kui 7 dollarit kokkuhoidu tüstistuste ravim vähenemise arvelt. Veidi keerukam on mõista, et ravimid võivad tugevdada ja kiirendada majanduse arengut. Uued ravimid võimaldavad miljonitel inimestel jätkata aktiivset tööelu. Ühe uuringu tulemusena võib näiteks parem depressiooni ravimite kasutamine USAs vähendada haiguspäevade arvu ligi 9 miljoni võrra aastas. Tõepoolest haige inimene lisaväärtust ei tooda ja majandusedu ei tulene mitte maksusüsteemist, vaid tervest ja haritud inimesest.

 

Ravimitootjate tegevus ei piirdu ainult leiutamisega. Ravim on keemiline aine, millele lisandub informatsioon õige kasutamise kohta. Ka kõige parem ravim ei jõua inimeseni, kes seda vajab, iseenesest. Seetõttu tegutsevad ravimitootjad lisaks ravimite arendustegevusele väsimatult ka selle nimel, et nende poolt avastatud ravimid jõuaksid patsientideni, kes neid vajavad. Tõkkeid on mitmeid, geograafilised ja majanduslikud nende seas ehk kõige domineerivamad. Õnneks ei ole tootjad selles tegevuses üksi, vaid töötavad käsikäes patsiendi, arsti, riigi, haigekassa, akadeemiliste uurimisasutuste ja kõigi teiste tervishoiu süsteemis osalevatega. Partnerluse ainsaks sihiks on see, et patsient saaks temale vajaliku ravimi kätte ja seda õigeaegselt. Eriti hea meel on, et patsientide ja nende esindusorganisatsioonide roll on oluliselt ka Eestis kasvanud. Oma haigusest ja selle ravi võimalustest hästi informeeritud patsient on igal juhul parem nii ravitulemuste kui ka ravi maksumuse osas.

 

Ravmitootjate Liit on kõiki Eestis tegutsevaid eetilisi ravimitootjaid koondav ja esindav organisatsioon, mille eesmärgiks on kindlustada Eesti patsientidele parim ravi kvaliteetsete ja efektiivsete ravimite näol.