Prindi   Sisukaart

Ravimite väljatöötamine

Link: Innovatsioon numbrites

Enne kui ravim jõuab apteegiletile läbib ta pika ja mitmetest etappidest koosneva teekonna. Uuringud, mis viiakse läbi enne ravimi tu rule jõudmist maksavad ca 900 miljoni $.

Allolevas tabelis on äratoodud etapid, mida on vaja enne ravimi turule toomist läbida. Välja on toodud ka iga etapi maksumus ja ligikaudne ajaline kestvus.

 

Aastad

 2

 3

4

 5

6

7

8

9

10

11

12

13

 14

Ravimi-uuringute järgud

Laboratoorsed uuringud

Kliinilised uuringud     

Ravimi regist-reerimine

Ohutus-alased jätku-uuringud

Uuringute liigid

·   Süntees

·  Katseklaasi-uuringud

·   Uuringud katseloomadel

I faasi uuringud  50-100 tervel vabatahtlikul

II faasi uuringud 200-400 patsiendil

 III faasi uuringud               >3000 patsiendil

IV faasi uuringud patsientidel

Uuringutes kasutatavate molekulide arv

    5-10 000

  5-15

  4-8

   2-3

  1-2

 1

Uuringute maksumus

271 miljonit $ (30%)

       534miljonit $ (61,5%)

40miljonit $ (3,5%)

55 miljonit $ (5%)

Uuringute maksumus kokku

900 miljonit $

 

Laboratoorsed uuringud

1. Süntees ja keemilised uuringud, mille käigus täpsustatakse aine

- füüsikalis-keemilisi omadusi;

- vastupidavust erilistele tingimustele;

- keemilise struktuuri sobivust organismis asuva toimekohaga (arvuti-simulatsioon).

Kui aine keemilise struktuuri ja omaduste põhjal on põhjust oletada, et aine võiks avaldada toimet ka elusorganismis, järgnevad "katseklaasiuuringud".

 

2. In-vitro ehk "katseklaasiuuringute" abil selgitatakse välja keemilise ainetoime:

- üksikutes rakkudes;

- loomadelt võetud kudedes ja elundites.

 

3. Loomkatsetes uuritakse ainetoimet:

- erinevate loomaliikide esindajatel;

- erinevast soost ja vanuses loomadele.

Loomkatsetes jälgitakse ja hinnatakse nii aine poolt esile kutsutud soovitud kui soovimatuid toimeid ning otsustatakse, kas see aine võib mingil põhjusel olla inimesele ohtlik. Piisava eeldatava efektiivsuse ja ohutuse korral jätkatakse aine toime uurimist inimesel kliinilistes katsetustes.

 

Kliinilised uuringud

Ravimi registratsioonieelsed kliinilised katsetused jaotatakse eesmärgi, kestvuse ja neis osalevate uuritavate arvu põhjal neljaks:

I faasi uuringud on enamasti lühiajalised väga väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel läbiviidud kliinilised uuringud, mille abil püütakse hinnata, kas loomkatsete põhjal eeldatud ravimi toime ja omadused ka inimese organismis avaldub.

II faasi uuringud viiakse läbi mõnesajal patsiendil, kes põevad haigust, mille ravimiseks ainet kasutusele võtta soovitakse. Selles arengujärgus võrreldakse ravimi tõhusust ja ohutust ka platseeboga või seni juba olemas olevate ravimitega.

III faasi uuringusse kaasamiseks ei ole tingimused, millele patsientidid vastama peavad enam nii ranged, enamasti võib tegemist olla ka mitmeid erinevaid haigusi samaaegselt põdevate inimestega. Selle faasi uuringud viiakse läbi suurematel patsientide kogumitel ja nende kestvus on pikem.

Paralleelselt kliiniliste katsetustega jätkuvad potentsiaalse ravimi toksikoloogilised uuringud loomadel, mille käigus hinnatakse, kas ravim võib pikaajalisel kasutamisel põhjustada kasvajaliste jt haiguste, loote arengut häirivate tegurite, järglastel avalduvate haiguste tekkeohu suurenemist.

Ravimvormi valik

Selleks, et ravimina kasutatava keemilise aine hulk oleks igapäevaseks kasutamiseks kergesti mõõdetav, hõlpsasti ning vastumeelsuseta manustatav ja vallandaks oma toime just õiges organismi osas, tuleb sellele ravimtehnoloogiliste uuringute tulemusena leida sobiv ravimvorm. Sõltuvalt ravimi eripärast võidakse kasutada tahkeid (tabletid, kapslid, pulbrid jt), vedelaid (süstelahused, emulsioonid jt) või gaasilisi ravimvorme.

Õige ja optimaalse ravimvormi leidmine sõltub ravimtehnoloogia arengust ja selle arendamise rahalistest võimalustest.

 

Ravimi registreerimine

Eelpool loetletud katsetused läbinud keemilist ainet võib kaubanduslikus mõttes ravimiks nimetada pärast selle registreerimist riikides, kus seda on kavas müüma hakata. Ravimite registreerimisega tegelevad spetsiaalsed riiklikud asutused, millel on sõltuvalt asukohamaast üksteisest veidi erinev nimetus ja tegevusvaldkonnad. (Eestis tegeleb sellega Riigi Ravimiamet.)

Ravimi registreerimiseks on vajalik esitada väga põhjalik dokumentatsioon kõikide senitehtud uuringute kohta, mille nõuded erinevates riikides on viimaste aastakümnete ühise pingutuste tulemusena muutnud suhteliselt sarnaseks, kuid inimese ohutuse nimel järjest karmistudes. Sellele viitab ka vastava dokumentatsiooni lehekülgede koguarv, mis 1970ndate aastate lõpus ulatus keskmiselt 40 000ni, kuid 1990ndate aastate lõpus oli mõnedel juhtudel kuni 250 000 ning kaasajal veelgi enam.

Ravimi esmase registreerimise protseduuri pikkus sõltub ravimist, seda tootva ettevõtte poolt tehtud ettevalmistustest ja ka riigist.

 

Ohutusalased jätku-uuringud

IV faasi uuringud on patsientide ohutuse huvides jätkatavad ravimuuringud pärast ravimi registreerimist kui see apteegis juba müügil on, keskendudes eelkõige soovimatute toimete või teiste ravimitega samaaegsel kasutamisel vallanduvate koostoimete uurimisele.

Eelnenud kirjeldatud uuringute tegemine on mõnikümmend aastat kestev protsess, mille maksumus järjest kasvab, ulatudes ühe ravimturule jõudnud ravimi kohta aastal 2004 keskmiselt umbes 900 miljonit $ [J.A. DiMasi, R.W. Hansen, H.G. Grabowski: The price of Innovation: New estimates of Drug Development Costs. Journal of Health Economics, 2003, 22,151-185], arvestamata seejuures kulutusi ravimitele, mille katsetused erinevatel põhjustel katkestati.